"Oodates tunduvad hetked aastatena, meenutades tunduvad aastad hetkedena."
Victor Hugo
Detsembris 2008 moodustasid Meegomäe küla uusasunikud Siiri Laur, Aigar Kõiv ja küla ettevõtja Ulvi Parksepp külaseltsi. Tahe oli taaselustada küla miljööd ja kasvatada oma lapsi turvalises küla keskkonnas.
Esimeseks ettevõtmiseks sai Meegomäe küla Vastlapäev 14. veebruar 2009. Kutsed jaotati olemasolevatesse postkastidesse. Kokku osales vastlapäeval 33 Meegomäe küla elanikku. Kõige noorem osavõtja 9 kuune ja kõige vanem külaelanik Vidrik 95 aastane. Otsus: tegutseme edasi, valime külavanema ja taaselustame traditsioonid.
Vaike Reial, Meegomäe küla püsielanik, on kokku kogunud ajaloo küla kohta. Siiri, Ulvi ja Regina kohtusid pr Vaikega, et uurida küla sümboolika olemasolu ja tutvuda oma kantsi ajalooga.
Ajalugu on kokku 15 A4 koos lisadokumentidega. Külarahvale plaaniti ajaloo kohvitund sügisel 2009.
6. septembril kohtusid mõned külaelanikud, et kaardistada soovitavad tegevused 2009 ja 2010 aastateks. Planeeritvad tegevused:
Esimeseks ettevõtmiseks sai Meegomäe küla Vastlapäev 14. veebruar 2009. Kutsed jaotati olemasolevatesse postkastidesse. Kokku osales vastlapäeval 33 Meegomäe küla elanikku. Kõige noorem osavõtja 9 kuune ja kõige vanem külaelanik Vidrik 95 aastane. Otsus: tegutseme edasi, valime külavanema ja taaselustame traditsioonid.
Vaike Reial, Meegomäe küla püsielanik, on kokku kogunud ajaloo küla kohta. Siiri, Ulvi ja Regina kohtusid pr Vaikega, et uurida küla sümboolika olemasolu ja tutvuda oma kantsi ajalooga.
Ajalugu on kokku 15 A4 koos lisadokumentidega. Külarahvale plaaniti ajaloo kohvitund sügisel 2009.
6. septembril kohtusid mõned külaelanikud, et kaardistada soovitavad tegevused 2009 ja 2010 aastateks. Planeeritvad tegevused:
- Iga kuu teine pühapäev külarahva kohtumised Meegomäe Külakeskuses (Hämsa Kõrts)
- 26 oktoober küla suitsudega tutvumise päev
- Seltsi kodulehe loomine
- Meegomäe küla ajaloo kohvitund
- Küla sümboolika konkurss
- Arengukava koostamine
- Skatepargi loomine
- „roheline” lasteaia- ja koolitee Puigale
- Talvine teede hooldus
- Puiga spordikeskuse aktiivne kasutamine kolmapäeviti
- Valgustus, teed külas
- Viidamajandus
- Traditsioonilised spordi- ja kultuuriüritused jooksvalt
Meegomäe küla ajaloo lühiülevaade Vaike Reiali kogutud materjalide põhjal
(oktoober 2009)
Meegomäe põlisküla asub ca 5 km Võru linnast läbi Kubja (Kubija) metsa Suure Munamäe suunas. Praegusel ajal on Meegomäe nimi antud Lahingukoolile, mitmele endisel ajal hoopis teist nime kandnud külale (Antsu, Raudsepa, Rootsi, Väha, Hindo jt) ja ühele aianduskoperatiivile. Põlisküla asub Meegomäe nimelise mäe lähistel.
On väidetud, et Meegomäe on sellise kuju ja asetusega, et seal võis olla muinaseestlaste linnamägi- järsud, kohati püstloodis nõlvad, ümberringi järved, orud ja muud alad, mis võisid vanasti olla veega täidetud- seega tõhus kaitse vaenlase rünnaku vastu. Üheski kirjalikus allikas Meegomäe linnamäge nimetatud ei ole. Küll aga kirjanduses mainitud, et muistne maalinn asus Raudsepa ja Rootsi küla vahelisel mäekünkal metsa sees.
Meegomäe küla nime saamisloo kohta on mitmeid oletusi ja legende. Esimesed kirjalikud andmed küla kohta on aga aastast 1638. Liivimaa Revisjoniraamatus on märgitud, et on olemas „Mehoma pustus”, s.o. kunagi haritud vaba maa, kus veel uut harijat ja maksumaksjat ei ole. 1684.aastal oli Meegomäel 2 peret- Rautzepad ja Meegomäed. Viimaseid hakati nimetama Meegomannideks, küla ennast aga Meegomäeks. XIX sajandi teisel poolel oli külas 8 taluperet.
Meegomäe küla talud (asusid Kasaritsa riigimõisa maadel) osteti päriseks XIX- XX sajandi vahetusel. Sõjaeelse Eesti Vabariigi ajal oli neid seitse. (Vaike Reial. „Meegomäe külast vanast ajast tänapäevani.” Okt. 2009).
1949. aastal moodustati külas Johannes Kotkase nimeline kolhoos, mis ühendati V. Kingissepa nimelise kolhoosiga (1948-1966). 1967. aastast kuni erastamiseni kuulusid Meegomäe küla maad Võru sovhoosile.
(Valga Maa- arhiiv. Fond 632. V. Kingissepa nim. Kolhoos ja sellega ühinenud kolhooside koondnimistu. Fond 737. Võru sovhoos,)
Võru Raj. TSN TK otsusega 05. 02. 1970 moodustati Meegomäe küla maadel 7 aianduskoperatiivi (161 krunti):
Koostas: Regina Ausmaa, oktoober 2009
On väidetud, et Meegomäe on sellise kuju ja asetusega, et seal võis olla muinaseestlaste linnamägi- järsud, kohati püstloodis nõlvad, ümberringi järved, orud ja muud alad, mis võisid vanasti olla veega täidetud- seega tõhus kaitse vaenlase rünnaku vastu. Üheski kirjalikus allikas Meegomäe linnamäge nimetatud ei ole. Küll aga kirjanduses mainitud, et muistne maalinn asus Raudsepa ja Rootsi küla vahelisel mäekünkal metsa sees.
Meegomäe küla nime saamisloo kohta on mitmeid oletusi ja legende. Esimesed kirjalikud andmed küla kohta on aga aastast 1638. Liivimaa Revisjoniraamatus on märgitud, et on olemas „Mehoma pustus”, s.o. kunagi haritud vaba maa, kus veel uut harijat ja maksumaksjat ei ole. 1684.aastal oli Meegomäel 2 peret- Rautzepad ja Meegomäed. Viimaseid hakati nimetama Meegomannideks, küla ennast aga Meegomäeks. XIX sajandi teisel poolel oli külas 8 taluperet.
Meegomäe küla talud (asusid Kasaritsa riigimõisa maadel) osteti päriseks XIX- XX sajandi vahetusel. Sõjaeelse Eesti Vabariigi ajal oli neid seitse. (Vaike Reial. „Meegomäe külast vanast ajast tänapäevani.” Okt. 2009).
1949. aastal moodustati külas Johannes Kotkase nimeline kolhoos, mis ühendati V. Kingissepa nimelise kolhoosiga (1948-1966). 1967. aastast kuni erastamiseni kuulusid Meegomäe küla maad Võru sovhoosile.
(Valga Maa- arhiiv. Fond 632. V. Kingissepa nim. Kolhoos ja sellega ühinenud kolhooside koondnimistu. Fond 737. Võru sovhoos,)
Võru Raj. TSN TK otsusega 05. 02. 1970 moodustati Meegomäe küla maadel 7 aianduskoperatiivi (161 krunti):
- „Sipelgas”- 2,7 ha, 27 krunti.
- „Rõõm”- 1,3 ha, 9 krunti.
- „Loodus”- 6,7 ha, 45 krunti.
- „Edu”- 1,1 ha, 12 krunti.
- „Meegomäe”- 2,3 ha, 20 krunti
- „Sidelane”- 1,5 ha, 20 krunti.
- „Männiku”- 2,9 ha, 28 krunti.
Koostas: Regina Ausmaa, oktoober 2009